Vee kaugloendus tuhandetes.

Mis on vee kaugloendus?

Vee kaugloendus tähendab, et arvesti mõõdab elektrooniliselt ja saadab näidu üle raadiovõrgu, nii et keegi ei pea kohale minema. Ühe ise teatatud numbri asemel aastas on vee-ettevõttel iga liitumispunkti kohta igapäevane – sageli tunnine – aegrida, mis on valideeritud enne, kui selle järgi arveid tehakse.

See muudab korraga kolme asja. Arveldus lakkab olemast hinnang, millele järgneb parandus. Leke kliendi poolel ilmneb pideva vooluna päevade jooksul, mitte järgmise aasta arvel. Ja võrk saab tsoonipõhise mõõdetava tarbimisnumbri, mis on eelduseks igale tõsisele veekaoga tegelemisele.

Kuidas see Divakos töötab

1. Arvesti. Mitme tootja ultraheliarvestid, seadistatud hulgi EUI, CSV või API kaudu. Iga arvesti seotakse seadmeprofiiliga, mis teab juba ette selle payloadi, häirelipud ja usutava mõõtevahemiku.
2. Võrk. LoRaWAN seal, kus arvestid on tihedalt koos, NB-IoT seal, kus nad on hajali, wM-Bus hoonete sees ja drive-by nende aadresside jaoks, kuhu ükski püsivõrk majanduslikult ei ulatu. Kõik neli toidavad sama voogu.
3. Platvorm. Näidud dekodeeritakse, ühtlustatakse ühiku ja aja järgi ning kontrollitakse saabumisel: augud, duplikaadid, ebausutavad hüpped ja spetsifikatsioonist välja triivivad arvestid. Halvad andmed märgistatakse sisenemiskohas, mitte arveldusjooksus.
4. Analüüs. Reeglid käivad arvestitüübi kaupa – DN15 korteriarvestit ei hinnata DN200 magistraali lävede järgi. Lekke, purunemise, tagasivoolu, rikkumise ja külmumise häired suunatakse e-posti, webhooki, MQTT-sse või olemasolevasse intsidendisüsteemi.
5. Liidestus. Valmis aegread lähevad arveldusse liideste kaudu nagu Komtek ja Gemini ning SCADA-sse, ERP-sse või aruandlusse üle REST-i, MQTT, webhookide ja SFTP. Elanikud näevad oma tarbimist portaalis.

Millele tähelepanu pöörata

• Paigaldusregister on raskem kui raadio. Teadmine, milline arvesti number on millisel aadressil ja millisel torul, on see, mis teeb andmed kasutatavaks. Paigaldusvoog, mis pildistab arvesti ja salvestab asukoha paigalduse hetkel, säästab hiljem kuude viisi detektiivitööd.
• Arvestite kellad triivivad. Paar sekundit nädalas kasvab aastaga minutiteks ja tsoonibilanss, mis on koostatud arvestitest, kes ei nõustu, millal on kesköö, annab veekao numbreid, mis on peamiselt ajaviga. Kontrolli kellanihet osana tavapärasest andmekvaliteedist ja sünkroniseeri uuesti, enne kui bilanssi usaldad.
• Saatmisintervall on patarei-, mitte maitseotsus. Tunnised andmed on arvelduseks ja enamiku lekete tuvastamiseks piisavad; viieteistminutilised andmed on hoopis teine patareieelarve. Otsusta arvestitüübi ja eesmärgi kaupa ning jäta võimalus seda kaugelt muuta.
• Tarbimisandmed võivad sisaldada isikuandmeid. Aadressiga seotud näit kirjeldab, millal leibkond kodus on. Määra säilitustähtaeg, piira, kes saab avada üksiku kliendi aegrea, ja veendu, et auditilogi on sisse lülitatud enne esimest eksporti majast välja.