Mida VEE arvestinäitude puhul tähendab.

Veearvesti näitab kell 03:00 1842 m³ ja kell 04:00 1849 m³. Kodumajapidamise jaoks on see 7000 liitrit tunnis. Kas toru on katki, arvesti kell on nihkes ja kahe päeva tarbimine sattus ühte tundi, või saabus sama näit kaks korda eri ajatemplitega?

Veel kolm igapäevast näidet:

• Arvesti näit väheneb öö jooksul 40 liitri võrra. Katkine arvesti või tegelik tagasivool hoones, kus on hüdrofoor?
• Näit puudub päeval, mil tariif muutub. Arve jaoks on vaja väärtust just sel hetkel.
• Tehnik parandab näitu pärast arvesti vahetust. Aruande kuusumma näitab endiselt vana numbrit.

Iga arvestinäit on väide, mitte fakt. VEE ehk valideerimine, hindamine ja muutmine (validation, estimation, editing) on reeglistik, mis teeb väidetest andmed, mille põhjal saab arveldada, analüüsida ja vajadusel oma seisukohta kaitsta. Mõiste pärineb elektriarvestusest, kus see on olnud arvestiandmete halduse standardosa juba paarkümmend aastat. See kehtib täpselt samamoodi vee, soojuse ja gaasi kohta ning on tänaseks kirjas enamikus arvestiandmete platvormi hangetes.

Mida ütlevad ELi reeglid

Euroopa arvestiandmete reeglid on kirjutatud elektri jaoks, kuid nendes tehtud eristust tasuks igal vee-ettevõttel kopeerida.

Direktiiv (EL) 2019/944, artikli 20 punkt a, eristab kahte liiki andmeid. Valideeritud ajaloolised tarbimisandmed tuleb lõpptarbijale nõudmisel kättesaadavaks teha. Valideerimata peaaegu reaalajas andmeid võib samuti standardliidese kaudu jagada, et toetada tarbimise juhtimist ja muid teenuseid. Direktiiv ei ütle, kuidas valideerida. Ta ütleb, et need kaks liiki andmeid peavad olema eristatavad.

Rakendusmäärus (EL) 2023/1162 sätestab koostalitlusnõuded nende andmete kättesaadavusele. Selle määratlus valideeritud ajaloolistest mõõteandmetest väärib kaht lugemist: arvestilt kogutud andmed „või arvesti kättesaamatuse korral muul viisil määratud asendusväärtustega täiendatud andmed“. Teisisõnu: hinnang on definitsiooni järgi valideeritud andmete osa, kui asendusväärtus on leitud reegli alusel ja seda saab mõõdetud väärtusest eristada.

IEC 61968-9:2024, ühise infomudeli (CIM) liidesestandard arvestite lugemiseks ja juhtimiseks, annab andmemudeli. CIM-sõnumis on näidu kõrval ka näidu kvaliteet: kas see on mõõdetud, hinnanguline või muudetud ja miks. Standard on kirjutatud eeskätt elektri jaotusvõrkudele ning ütleb ise, et seda saab rakendada ka gaasi- ja veearvestitele.

Kokku ütlevad need kolm asja. Hoia valideeritud ja valideerimata andmed lahus. Luba asendusväärtusi, aga märgista need. Hoia näidu kvaliteet koos näiduga, mitte eraldi tabelis.

Valideerimine: otsus, mida usaldada

Valideerimine toimub näidu saabumisel. See ei muuda väärtust. See lisab staatuse ja, kui näit kontrolli ei läbi, põhjuse. Praktikas olulised kontrollid:

Kaks neist nõuavad reegli asemel otsustamist.

Vähenev loendur ei ole alati viga. Tagasivool läbi arvesti on tõeline nähtus ja reegel, mis lükkab tagasi iga vähenemise, viskab minema ehtsaid andmeid. Parem on näit märgistada, alles hoida ja lasta mitme näidu mustril otsustada.

Hüpe sõltub arvestist. 7000 liitrit tunnis on DN15 koduarvesti puhul võimatu ja DN100 sisendarvesti puhul tavaline. Piirväärtused peavad lähtuma arvesti suurusest ja soovitavalt arvesti enda ajaloost. Üks kindel number kõigile arvestitele annab kas valehäireid suurtel või pimeala väikestel arvestitel.

Kaks disainireeglit eristavad päris valideerimist dekoratiivsest:

1. Tagasilükatud näit ei tohi olla järgmise näidu võrdlusbaasis. Kui hüpe lükatakse tagasi, aga läheb siiski viimase ajaloo arvestusse, laieneb lubatud vahemik ja järgmine hüpe pääseb läbi.
2. Valideerimine ei tohi vaikimisi läbi lasta. Kui ajaloo päring ei õnnestu, tuleb näit salvestada kui veel valideerimata, mitte kui kehtiv. Vaikimine ei ole heakskiit.

Hindamine: augu täitmise reegli järgi

Hindamine annab väärtuse sinna, kus midagi ei mõõdetud. Tavaline vajadus on arveldushetk: kuu lõpp, tariifi muutumise päev, üürniku väljakolimise päev. Arvesti andis näidu päev enne ja päev pärast ning arve jaoks on vaja väärtust nende vahelt.

Levinud strateegiad ambitsioonikuse kasvavas järjekorras:

• Eelmise väärtuse edasikandmine. Tarbimine augu sees on null. Lihtne, konservatiivne ja vale kõige puhul, mis tegelikult töötas.
• Eelmise tarbimise kordamine. Eeldatakse sama tarbimist kui eelmisel sama pikal perioodil.
• Interpoleerimine. Sirge joon viimase augu-eelse ja esimese augu-järgse näidu vahel. Õige vaikevalik, kui mõlemad otsad on olemas.
• Profiilipõhine. Kasutatakse eelmise aasta sama perioodi või võrreldavat arvestite rühma. Vajalik, kui auk on pikk.

Õige strateegia sõltub kasutusest. Veearve puhul on interpoleerimine kahe tegeliku näidu vahel enamasti mõlema poole suhtes õiglane. Lekkehäire puhul ei tohiks hinnangut üldse kasutada.

Strateegiast olenemata kehtivad kolm reeglit. Hinnang on märgistatud hinnanguna kõikjal, kus see esineb, ka arvel ja API-s. See asendatakse tegeliku väärtusega, kui see hiljem saabub, ja asendamine pannakse kirja. Ja see on tagasipööratav: valeks osutunud hinnangu saab tagasi võtta ilma andmebaasi käsitsi muutmata.

Pane tähele vahet näidu hindamise ja tuletatud suuruse hindamise vahel. Tsooni veebilanss, mis jaotab aegunud sisendnäidu päevade peale, hindab mahtu, mitte arvesti näitu. Seda tuleb märgistada samamoodi, kuid see ei pea arvesti ajalukku midagi tagasi kirjutama.

Muutmine: kui inimene väärtust muudab

Muutmine on see osa, mille enamik süsteeme valesti teeb, sest see tundub kahjutu. Operaator avab graafiku, näeb valet punkti ja kustutab selle. Andmed on nüüd puhtamad ja tõend, et probleem üldse oli, on kadunud.

Kaitstava muudatuse reeglid:

• Ära kunagi kustuta. Märgi näit kehtetuks ja hoia väärtus alles. Kustutatud näitu ei saa auditeerida ega taastada.
• Hoia originaal. Muudatus loob uue väärtuse allikaga „muudetud“. Mõõdetud väärtus jääb kättesaadavaks.
• Pane kirja kes, millal ja miks. Kasutaja, ajatempel, vana väärtus, uus väärtus ja põhjus. Põhjus ei ole vabatahtlik.
• Anna igale näidule allikas. Seadme mõõdetud, käsitsi sisestatud, failist imporditud, hinnanguline, muudetud. Need peavad olema eristatavad ka aastate pärast.
• Nõua arveldust mõjutavale muudatusele kinnitust. Paranduse ettepanija ja kinnitaja ei peaks olema sama inimene.
• Kanna muudatus edasi. Eelmise teisipäeva parandatud näit peab jõudma eelmise teisipäeva päevasummasse, kuuaruandesse ja igasse väljundisse, mis vana väärtuse juba edastas. Süsteem, mis uuendab ainult näitu, ei ole muudatust lõpetanud.

Viimane punkt on koht, kus vaiksed vead elavad. Summad arvutatakse sageli üks kord öösel ja neid ei arvutata kunagi uuesti. Nädal hiljem tehtud parandus seisab näitude tabelis, samal ajal kui iga summadest tehtud aruanne jääb valeks.

Üks „kasutatava“ määratlus, igal pool

Platvorm pakub näite tavaliselt kümmekonnale tarbijale: arveldus, häired, tarbimisanalüüsid, veekao arvutused, kliendiportaalid, avalik API, väljundid kolmandatele osapooltele. Igaüks neist peab vastama samale küsimusele: millised näidud lähevad arvesse?

Kui iga tarbija vastab sellele eraldi, vastavad nad erinevalt. Häired ignoreerivad näite, mida avalik API rõõmsalt edastab. Veebilanss sisaldab tagasilükatud hüpet, mille graafik peidab. Klient näeb portaalis üht numbrit ja API kaudu teist, sest üks rakendas arvesti nihet ja teine mitte.

Lahendus on sama palju korralduslik kui tehniline: üks reegel, mis on kasutatav näit, kirja pandud ja rakendatud iga tarbija poolt. CIM-i näidu kvaliteet on mõistlik koht selle reegli ankurdamiseks, sest see kannab staatust koos näiduga, selle asemel et loota, et iga tarbija filtrit meeles peab.

Mida tarnijalt küsida

Kui VEE on sinu hankes või tahad teada, kas sinu praegune platvorm seda üldse teeb, eristavad need küsimused vastuseid:

1. Kas igal näidul on valideerimise staatus ja põhjus või ainult väärtus?
2. Millised kontrollid saabumisel käivituvad ja kas piirväärtusi saab seadistada arvesti suuruse või projekti kaupa?
3. Kas tagasilükatud näit mõjutab järgmise näidu valideerimist?
4. Mis juhtub näiduga, kui valideerimist ei saa läbi viia?
5. Kas näitu saab jäädavalt kustutada? Kes seda saab ja kas väärtus jääb alles?
6. Millised hindamisstrateegiad on olemas, kas hinnangud on arvel märgistatud ja kas hinnangut saab tagasi võtta?
7. Kus on muudatuse auditijälg ja kas see sisaldab vana väärtust, uut väärtust, kasutajat ja põhjust?
8. Kui mineviku näitu parandatakse, millised summad, aruanded ja väljundid arvutatakse uuesti?
9. Kas API, väljundid ja kasutajaliides rakendavad sama kehtivusreeglit ja samu nihkeid?

Tarnija, kes suudab ühe muudetud näidu auditijälje otsast lõpuni ette näidata, on tavaliselt vastanud ka enamikule teistest küsimustest.

Kuidas Divako seda teeb

Divako valideerib iga näidu saabumisel ja salvestab tulemuse koos näiduga: kehtivuse märke ja tagasilükkamise põhjuse, mis on operaatorile nähtav ja liigub kaasa ka platvormist väljuvate andmetega. Vee-, soojus-, elektri- ja gaasiarvestite näidud läbivad samad kontrollid olenemata sellest, milline võrk need kohale tõi.

Arveldusnäitude hindamine ja asendamine toimub Divako Settlementis. See pakub ülaltoodud strateegiate põhjal asendusväärtuse, paneb kirja allika ja põhjuse, hoiab arveldust mõjutavad parandused kinnitamise ootel ning saab asendatud väärtuse tagasi pöörata, kui tegelik näit saabub.

Sama kehtivuse staatus toidab veekao juhtimist, kus tagasilükatud sisendnäit loeb rohkem kui enamik teisi: ülalt-alla veebilansis arvestatakse klientide arvestite mõõtevead ja andmetöötluse vead näiliste kadude hulka ning igaüks neist nihutab lekete hinnangut.

Allikad

• Direktiiv (EL) 2019/944, artikli 20 punkt a: valideeritud ajaloolised ja valideerimata peaaegu reaalajas tarbimisandmed.
• Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1162: koostalitlusnõuded ja mõõte- ja tarbimisandmetele juurdepääsu kord; artikli 2 mõisted.
• IEC 61968-9:2024: Enterprise business function interfaces for utility operations, Part 9: Interfaces for meter reading and control.