Valdkond · 3. september 2026
Vesi kadus - aga kuhu? Veekao bilanss omavalitsuses.
Iga veevõrk kaotab vett. Küsimus ei ole selles, kas vesi kaob, vaid kui palju ja kuhu. Hinnangute järgi ei jõua umbes veerand Euroopa puhastatud joogiveest kunagi arvele ning EL-i joogiveedirektiiv muudab veekao senisest sisemisest näitajast ametlikult raporteeritavaks numbriks. Selleks tuleb aga esmalt aru saada, millest veekadu koosneb ja kuidas jõuda numbrini, mida saab päriselt usaldada.
Lekked muutuvad raporteeritavaks numbriks
EL-i uuendatud joogiveedirektiiv (2020/2184) tõi vee-ettevõtjatele kaasa olulise muudatuse: veekadu muutus näitajaks, mida tuleb hinnata ja raporteerida. Liikmesriigid pidid hindama lekete taset, kasutades taristu lekkeindeksit (ILI) või samaväärset meetodit, ning esitama tulemused Euroopa Komisjonile hiljemalt 12. jaanuariks 2026. Hiljemalt 12. jaanuariks 2028 kehtestab komisjon üleeuroopalise lävendi, millest suurema veekao korral tuleb koostada tegevuskava.
Raporteerimiskohustus puudutab formaalselt suuremaid vee-ettevõtjaid – neid, kes tarnivad üle 10 000 m³ vett päevas või teenindavad enam kui 50 000 elanikku –, kuid suund on selge kõigile. Küsimus „kui palju vett me kaotame?“ ei saa enam jääda umbkaudseks aastaseks hinnanguks. Sellest saab mõõdetav näitaja, mida tuleb osata põhjendada ja mille kohta varem või hiljem küsitakse.
Millest veekadu koosneb
Veekadu ehk arvestamata vesi on vahe võrku siseneva vee ja arveldatud tarbimise vahel. See jaguneb kolmeks üsna erinevaks osaks:
- Tegelikud kaod – lekked magistraal- ja liitumistorudel, toruavariid ning reservuaaride ülevool. See vesi on juba puhastatud ja pumbatud, seega kannab iga kaotsi läinud kuupmeeter endas nii energia- kui ka kemikaalikulu.
- Näilised kaod – vesi, mis on küll tarbitud, kuid mida ei ole õigesti mõõdetud või arvestatud. Põhjuseks võivad olla vananenud arvestid, mõõtevead, andmevead või omavoliline kasutus. Siin on probleemiks eelkõige saamata jäänud tulu, mitte füüsiliselt kadunud vesi.
- Arvestatud, kuid arveldamata tarbimine – näiteks torustike läbipesu, tuletõrje ja võrgu hooldustööd. Tegemist on põhjendatud tarbimisega, kuid ka see peab veebilansis kajastuma.
See jaotus on oluline, sest ka lahendused on erinevad: tegelikke kadusid tuleb otsida võrgust, näilisi kadusid aga arvestipargist ja andmetest.
Miks bilanss ilma sünkroonsete näitudeta ei tööta
Veebilansi aritmeetika on lihtne: võrku sisenev vesi miinus tarbimine. Praktikas muudab tulemuse keeruliseks näitude ajastus.
Kui tsooniarvesti loetakse automaatselt südaööl, kuid kliendiarvesteid loetakse käsitsi kolme nädala jooksul või osa tarbimisest hoopis hinnatakse, satuvad samasse bilanssi erinevate perioodide andmed. Tulemuseks olev „veekadu“ võib sel juhul olla suures osas lihtsalt mõõtmise ajastusest tekkinud müra.
Põhimõte on sama nagu kortermaja vaheveel, ainult terve veevõrgu mõõtkavas. Pidev kauglugemine lahendab selle probleemi süsteemselt: kui tsooni- ja kliendiarvestite näidud pärinevad samast ajavahemikust ning läbivad ühesuguse valideerimise, muutub sisendi ja tarbimise vahe juhuslikust kõrvalekaldest kasulikuks signaaliks.
Tsoonid ja öövool: sealt leiab signaali
Kogu võrgu kohta arvutatud veekao protsent ütleb, et vesi kaob, kuid mitte seda, kus see kaob.
Selleks kasutatakse tsoonimõõtmist: veevõrk jagatakse mõõdetavateks piirkondadeks, mille kohta saab koostada eraldi veebilansi. Nii on võimalik hakata veekadu konkreetse piirkonnaga siduma. Tsoonimõõtmise ülesehitusest oleme põhjalikumalt kirjutanud eraldi artiklis „Tsoonimõõtmine praktikas“.
Tsooni sees on üks kasulikumaid näitajaid minimaalne öövool – tarbimine tavaliselt kella 02.00 ja 04.00 vahel, kui tavapärane veekasutus on kõige väiksem. Kui tsooni minimaalne öövool hakkab järk-järgult suurenema, võib see viidata lekkimisele juba päevi või nädalaid enne seda, kui keegi tänaval vett märkab.
Kuidas see platvormis välja näeb
Divakos arvutab veekao moodul bilanssi pidevalt: veekao protsent ja veebilanss tsoonide kaupa, minimaalse öövoolu trendid tsoonide ja arvestite lõikes ning automaatsed häired, kui määratud piirväärtused ületatakse.
Häired saab saata e-posti, webhook’i või olemasolevasse intsidendihaldussüsteemi. Näidud võivad saabuda LoRaWAN-i, wM-Busi või NB-IoT kaudu ning kohtades, kuhu püsiühendus ei ulatu, ka mobiilse walk-by- või drive-by-lugemise abil. Olenemata andmete päritolust jõuavad need Divakos samasse andmemudelisse.
Kust alustada
Kasulik veebilanss ei eelda esimesest päevast sajaprotsendilist arvestikatvust.
Praktiline järjekord on lihtne: kõigepealt võrgu sisendarvestid, seejärel suuremate tsoonide piiriarvestid ning lõpuks klientide mõõtmine tsoonide kaupa. Juba igakuine bilanss ühe tsooni kohta annab rohkem väärtust kui kord aastas tehtud hinnang terve võrgu kohta. Igapäevane bilanss muudab aga lekete otsimise kriisitööst igapäevaseks võrguhalduse osaks.
Selleks ajaks, kui EL-i lävend 2028. aastal paika saab, on hea lähtepositsioon lihtne: veekao number, mida saab usaldada, ja trend, mis liigub allapoole.
Sinu võrk
Räägime sinu veebilansist.
Ütle, mitu tsooni ja arvestit sinu võrgus on. Käime umbes 30 minutiga läbi, milline pidev veebilanss sinu omavalitsuse jaoks välja näeks.