IWA veebilanss lihtsalt selgitatud.

Veekadude arvestamisel pole alati kasutatud ühtseid mõisteid. Näiteks tulekustutusvesi ja veearvestite mõõtevead võisid kuuluda eri kategooriatesse, mis raskendas vee-ettevõtjate võrdlemist.

Rahvusvaheline Veeassotsiatsioon (IWA) ja Ameerika Vee-ettevõtete Assotsiatsioon (AWWA) töötasid välja ühise arvestusraamistiku. See eristab lubatud tarbimist ning näilisi ja tegelikke kadusid.

Bilansist saadakse ka aastane tegelike kadude maht, mida kasutatakse taristu lekkeindeksi (ILI) arvutamisel. ILI võrdleb seda hinnanguliste vältimatute aastaste kadudega, mille leidmiseks on vaja andmeid võrgu ja rõhu kohta. ELi joogiveedirektiiv lubab lekete hindamiseks kasutada ILI-t või muud sobivat meetodit.

Peamine on meeles pidada: see, et bilanss klapib, ei tõesta lähteandmete õigsust. Kogu süsteemi veemahust lähtudes leitakse tegelikud kaod ülejäänud mahtude lahutamise teel.

Veebilansi tabel

Kaks peamist arvutust:

Veekaod = Sisendmaht − Lubatud tarbimine

Tegelikud kaod = Veekaod − Näilised kaod

• Tulu toov vesi on arveldatud lubatud tarbimine, sõltumata sellest, kas arve on tasutud.
• Arveldamata vesi (NRW) on arveldamata lubatud tarbimise, näiliste kadude ja tegelike kadude summa.

Arveldamata vesi hõlmab lisaks leketele ka lubatud tasuta kasutust ning mõõtmis- ja andmevigu. Kogu seda mahtu ei saa käsitleda lekkena.

Sisendmaht

Sisendmaht on kogu vesi, mis siseneb määratletud süsteemi aruandeperioodi jooksul. See hõlmab oma toodangut ja teistelt vee-ettevõtjatelt ostetud vett. Jaotusvõrgu bilansis arvestatakse pärast veetöötlust võrku sisenevat vett, mitte varem võetud toorvett.

Määra kõigepealt süsteemi piirid ja arvesta kõiki sissevoolusid. Ülaltoodud tabelis kuulub mõõdetud ja arveldatud veemüük teisele ettevõtjale lubatud tarbimise alla. Seda ei tohi samal ajal sisendmahust maha arvata. Kui kasutad bilanssi, millest väljapoole müüdud vesi on välja jäetud, peavad piirid ja arvutused olema sellega kooskõlas.

Kontrolli võrgu sisendit mõõtvate veearvestite täpsust ja kasuta kõigi mahtude puhul sama perioodi. Kui muud andmed ei muutu, muudab 2% viga sisendmahus arvutatud tegelikke kadusid 2% võrra sisendmahust.

Lubatud tarbimine

Lubatud tarbimine on vee kasutamine vee-ettevõtja loal. See jaguneb neljaks:

• Arveldatud mõõdetud tarbimine: klientide mõõdetud veekasutus ja mõõdetud veemüük teistele ettevõtjatele.
• Arveldatud mõõtmata tarbimine: ilma arvestinäiduta arveldatud hinnanguline maht, näiteks püsimaksega teenuse puhul.
• Arveldamata mõõdetud tarbimine: mõõdetud kasutus, mille eest arvet ei esitata, näiteks ettevõtja enda hoonetes.
• Arveldamata mõõtmata tarbimine: hinnanguline veekasutus tulekustutuseks, võrgu läbipesuks, tänavapesuks ja muudeks lubatud tegevusteks süsteemi piires.

Pane hinnangud ja nende alused kirja. Arveldamata kasutuse põhjendamatu nulliks märkimine võib näidata tegelikke kadusid liiga suurena.

Näilised kaod

Näilised kaod tekivad loata tarbimisest ning veekasutusest, mida kliendi veearvesti või andmesüsteem ei registreeri õigesti. Tabelis on need jagatud kaheks:

• Loata tarbimine: ebaseaduslikud ühendused, veearvestiga manipuleerimine ja loata hüdrandikasutus.
• Veearvestite mõõtevead ja andmetöötluse vead: tegelikust väiksemad näidud, valed näidud, puuduvad tarbimisandmed ja ühikute teisendamise vead.

Näilised kaod võivad vähendada arveldustulu. Nende rahalist väärtust hinnatakse üldjuhul kliendile kehtiva veehinna järgi, tegelikke kadusid aga vee tootmise või ostmise kulu järgi. Tagasi saadav tulu sõltub hinnast ja sellest, kas tarbimise eest saab arve esitada.

Mehaanilised veearvestid võivad kuludes näidata tegelikust väiksemat tarbimist, eriti väikese vooluhulga korral. Vanus üksi ei näita vea suurust: kontrolli esinduslikku valimit kasutusel olevatest arvestitest.

Tegelikud kaod

Tegelikud kaod on süsteemist füüsiliselt välja lekkiv või üle voolav vesi:

• Magistraal- ja jaotustorustik: torurikked ning väikesed pidevad lekked liidetes ja ühendustes.
• Veemahutid: lekked ja ülevoolud.
• Ühendustorud kuni kliendi veearvestini: lekked enne mõõtepunkti, sealhulgas eramaal asuvas torus, kui arvesti on hoones.

See on bilansi arvestuspiir. See ei määra iseenesest toru omanikku ega seda, kes peab lekke parandama.

Kuidas andmevead mõjutavad tegelikke kadusid

Kogu süsteemi veemahust lähtudes leitakse tegelikud kaod lahutamise teel:

Tegelikud kaod = Sisendmaht − Lubatud tarbimine − Näilised kaod

Kui muud lähteandmed ei muutu, mõjutavad vead arvutatud tulemust järgmiselt:

• Alahinda sisendmahtu 10 000 m³ võrra → tegelikud kaod vähenevad 10 000 m³ võrra.
• Ülehinda arveldatud tarbimist 10 000 m³ võrra → tegelikud kaod vähenevad 10 000 m³ võrra.
• Jäta arveldamata mõõtmata tarbimine nulli, kui see on tegelikult 15 000 m³ → tegelikud kaod suurenevad 15 000 m³ võrra.
• Pane veearvestite mõõtevead nulli, kui arvestid näitavad tegelikust 30 000 m³ võrra väiksemat tarbimist → tegelikud kaod suurenevad 30 000 m³ võrra.

Sisendmahu, lubatud tarbimise ja näiliste kadude vead mõjutavad arvutatud jääki. Need võivad hinnangut suurendada või vähendada ning osaliselt üksteist tasakaalustada. Klappiv summa ei tuvasta neid vigu, kuid negatiivsed kaod või ebatõenäolised muutused võivad probleemist märku anda.

Enne tööde kavandamist kontrolli andmete kvaliteeti ja võrdle tulemust sõltumatu lekkehinnanguga.

Sõltumatu kontroll

Mõõdetud tsoonis saab kontrolliks kasutada minimaalset öist vooluhulka. Tarbimine on sageli väikseim kella 02–04 paiku, kuid täpne aeg ja tarbimise tase sõltuvad kohalikest kasutajatest.

Alusta tsooni netosissevoolust, arvestades väljavoolusid ja mahutites oleva veekoguse muutusi. Lahuta klientide öine veekasutus, sealhulgas kodutarbimine, tööstus ja mahutite täitmine. Hoonesisene suletud ringlus ei tarbi iseenesest võrgust vett. Allesjäänud vooluhulk annab hinnangu öisele lekkele, mitte aastasele lekkemahule.

Bilansiga võrdlemiseks teisenda see sama piirkonna ja perioodi veemahuks, arvestades rõhu ning lekete muutumist ajas. Suure erinevuse korral kontrolli mõlemat meetodit: veearvesteid, süsteemi piire, öise tarbimise hinnanguid ja rõhu mõju.

Andmete kvaliteet bilansi osade kaupa

Märgi iga mahu juurde andmeallikas ja hinnangu ebakindlus. Ka mõõdetud andmeid tuleb kontrollida:

Nõrgalt põhjendatud hinnangud võivad muuta tegelike kadude tulemuse väga ebakindlaks. Esita see ebakindlus koos tulemusega ja paranda esmalt andmeid, mille täpsustamine mõjutab tulemust kõige rohkem.

Kust alustada

Alusta süsteemi selgetest piiridest ja ühisest aruandeperioodist. Kontrolli võrgu sisendi veearvesteid, pane kirja arveldamata kasutus ning testi klientide arvesteid. Võimaluse korral jaga võrk mõõdetud tsoonideks, et erinevusi saaks uurida piirkonna kaupa.

Divako veekao juhtimine koondab sisendnäidud, tarbimisandmed ja võrgutsoonid. See aitab näite kontrollida, arvestusperioode ühtlustada ja arvutusi uute andmete saabudes uuendada. Hinnangud vajavad endiselt põhjendamist ja ülevaatamist.

Allikad

• AWWA: IWA/AWWA veebilansi metoodika
• US EPA: Veekadude mõisted ja ILI, 2. peatükk.
• Direktiiv (EL) 2020/2184: Artikli 4 lõige 3: ILI või muu sobiv meetod.