
IWA veebilanss lihtsalt selgitatud
IWA veebilansi praktiline selgitus: bilansi osad, andmeallikad ja usaldusväärse lekkehinnangu kontrollimine.
Arvutus ILI leidmise lõpus on üks jagamine. Töö on kõik see, mis need kaks arvu tekitab – ja suurem osa sellest on lugejas, sest tegelikke kadusid otse ei mõõdeta. Need on see, mis üle jääb, kui kõik muu on arvesse võetud.
Siin käime kogu arvutuse ühe võrgu peal läbi.
Kaks otsust, mida on lihtne vahele jätta ja kallis hiljem muuta.
Periood. Aastase ILI hindamiseks kasuta tervet aastat ning kõigi veemahtude puhul samu algus- ja lõppkuupäevi. Lühemad perioodid sobivad igapäevaseks seireks, kuid hooajaline tarbimine ja remonditööd mõjutavad võrdlust. Näites eeldame 365 päeva katkematut veevarustust.
Võrgu piirid. Määra kõik hinnatava võrgu sisse- ja väljavoolud. Naaberettevõtjalt ostetud vesi kuulub sisendmahtu, talle müüdud vesi lubatud tarbimisse. Kui lahutad edasimüüdud vee juba sisendmahust, jäta see ka tarbimisest välja. Sama mahtu ei tohi kaks korda maha arvata. Meie näites vee edasimüüki ei ole.
IWA veebilansi abil saab hinnata aastaseid tegelikke veekadusid (CARL). Selleks on vaja kahte lahutustehet:
Veekaod = Sisendmaht − Lubatud tarbimine
Tegelikud kaod (CARL) = Veekaod − Näilised kaod
Meie näidisvõrk aasta kohta:
| Komponent | m³/aastas |
|---|---|
| Sisendmaht | 1 500 000 |
| Arveldatud mõõdetud tarbimine | 1 150 000 |
| Arveldatud mõõtmata tarbimine | 10 000 |
| Arveldamata mõõdetud tarbimine | 5 000 |
| Arveldamata mõõtmata (loputus, tulekustutus, torutööd) | 15 000 |
| Lubatud tarbimine | 1 180 000 |
| Veekaod | 320 000 |
| Loata tarbimine | 6 000 |
| Mõõtja ebatäpsus ja andmetöötluse vead | 34 000 |
| Näilised kaod | 40 000 |
| Tegelikud kaod (CARL) | 280 000 |
280 000 m³ aastas on 767 m³ ööpäevas. See on lugeja.
Kolm märkust ridade kohta, millega eksitakse:
UARL tähistab vältimatuid aastaseid tegelikke veekadusid: hästi hallatud võrgu mudelipõhist võrdlustaset. Allolev valem väljendab seda ööpäevase mahuna. Enne jagamist vii CARL ja UARL samadesse ühikutesse.
UARL (liitrit ööpäevas) = (18 × Lm + 0,8 × Nc + 25 × Lp) × P
Igal sisendil on tavaline allikas ja tavaline viga:
| Sisend | Kust see tuleb | Mis valesti läheb |
|---|---|---|
| Lm – torustiku pikkus, km | GIS-kiht | Kasutusest maas torud ikka veel sees; uusehitus lisamata |
| Nc – füüsiliste veeühenduste arv | Vararegister, võrreldud arveldusandmetega | Füüsiliste ühenduste asemel loetakse kliendikontosid või kortereid |
| Lp – maa-alune kinnistutoru, krundipiirist mõõtjani, km | Hinnatud liitumiste arvu × keskmine pikkus | Pandud nulliks, sest „mõõtjad on krundipiiril”, kui nad seda ei ole |
| P – keskmine töörõhk, m (1 bar ≈ 10,2 m) | Tsooni rõhu logimine | Nimiväärtus jooniselt või üks mõõtepunkt terve tsooni keskmisena |
Lp on krundipiiride ja kliendiarvestite vaheliste maa-aluste torude kogupikkus kogu võrgus. Hinnangu saad, kui korrutad ühenduste arvu torulõigu keskmise pikkusega ja teisendad meetrid kilomeetriteks. Näites: 7500 × 2 m = 15 km. Nulli kasuta ainult siis, kui arvestid asuvad tõesti krundipiiril.
Rõhk korrutab kogu UARL-i avaldist. Kui CARL jääb samaks, suurendab rõhu ülehindamine UARL-i ja vähendab ILI-t. Kasuta hinnatavat võrku ja perioodi esindavat keskmist rõhku.
Meie võrgu jaoks:
| Sisend | Väärtus |
|---|---|
| Torustiku pikkus (Lm) | 210 km |
| Liitumised (Nc) | 7500 |
| Maa-alune kinnistutoru (Lp) | 15 km |
| Keskmine rõhk (P) | 42 m (≈ 4,1 bar) |
UARL = (18 × 210 + 0,8 × 7500 + 25 × 15) × 42
UARL = (3780 + 6000 + 375) × 42
UARL = 10 155 × 42 = 426 510 liitrit ööpäevas, ehk 426,5 m³ ööpäevas
ILI = CARL / UARL = 767 / 426,5 = 1,80
Neli kontrolli enne tulemuse kasutamist:
Arveldamata vesi on sisendmahu ja arveldatud lubatud tarbimise vahe: 1 500 000 − 1 160 000 = 340 000 m³ ehk 22,7% sisendmahust. See sisaldab 20 000 m³ arveldamata lubatud tarbimist, 40 000 m³ näilisi kadusid ja 280 000 m³ tegelikke kadusid. Kogu see maht ei ole leke.
Sama võrgu ILI on 1,80: hinnangulised tegelikud kaod on ligikaudu 1,8 korda suuremad kui võrgu suuruse ja rõhu põhjal arvutatud UARL. Ainuüksi see näitaja ei ütle, kas edasine lekete vähendamine on majanduslikult otstarbekas.
Need näitajad vastavad eri küsimustele. Arveldamata vee osakaal näitab, kui suur osa sisendmahust jääb arveldamata. ILI võrdleb tegelikke kadusid võrgupõhise võrdlusväärtusega. Väiksem tarbimine võib protsenti suurendada ka siis, kui lekkemaht ei muutu. Seepärast esita mõlemad koos selgitusega.
Kasuta protsenti veebilansi selgitamiseks ja ILI-t lekete tehniliseks võrdlemiseks.
See, mis arvu tekitas, peab vastu pidama küsimisele – järelevalveasutuselt, audiitorilt või sinu enda järeltulijalt. Hoia alles periood ja piiritlus, iga bilansikomponent koos allikaga, selge märkus selle kohta, millised komponendid on hinnangulised ja kuidas, UARL-i neli sisendit koos kuupäevaga, ja rõhu mõõtmise meetod.
Arv, mida keegi taastada ei suuda, on arv, mis tuleb uuesti teha.
Bilanss on raske osa ja raske peamiselt ajastuse ja andmekvaliteedi, mitte aritmeetika tõttu. Veekao haldus Divakos hoiab sisendi, arveldatud tarbimise ja tsoonihierarhia ühes kohas, kontrollib näite enne lahutamist ja arvutab bilansi ümber sedamööda, kuidas andmed saabuvad, mitte kord aastas – nii saab CARL-i hinnangu viia tagasi selle sisendandmeteni ja seda täpsemate andmete saabumisel uuendada.
Endiselt on vaja varaandmeid, esinduslikke rõhumõõtmisi ning dokumenteeritud hinnanguid mõõtmata tarbimise ja näiliste kadude kohta. Platvorm aitab tõendusmaterjali koondada; arvutuse usaldusväärsus sõltub sisenditest.
Regulatiivse konteksti kohta – kes peab hindama, mis ajaks, ja mis juhtub 2028. aastal – vaata joogivee direktiivi lehte.

IWA veebilansi praktiline selgitus: bilansi osad, andmeallikad ja usaldusväärse lekkehinnangu kontrollimine.

Joogivee direktiiv nimetab ILI lekete hindamise meetodiks. Mis indeks on, kuidas UARL arvutatakse, näidisarvutus ja võrgud, kus see ei kehti.

Iga veevõrk kaotab vett – küsimus on, kui palju ja kus. Kui EL-i joogiveedirektiiv muudab lekked raporteeritavaks numbriks, liigub veebilanss aastasest hinnangust igapäevaseks töövahendiks.
Sinu võrk
Saada meile oma tsoonide paigutus ja praeguse mõõtesüsteemi kirjeldus. Vaatame 30-minutilise demo käigus üle, millised sisendid on olemas ja kus on vaja täpsemaid andmeid.